Siinkohal sõltub lahendus ka majandamise juriidilisest vormist.
Korteriühistuseaduse § 15' ütleb selgelt, et majandamiskulusid (kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest) arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Korteriühistu põhikirjas saab aga liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluseid ja korda täpsustada.
Kui korteriühistut pole moodustatud, siis järgitakse korteriomandiseadust, mille § 13 järgi tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kindlasti on korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikud kulutused. Neist suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud, ei saa sisse nõuda.
Korteriühistuseaduse § 15' ütleb selgelt, et majandamiskulusid (kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest) arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Korteriühistu põhikirjas saab aga liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluseid ja korda täpsustada.
Kui korteriühistut pole moodustatud, siis järgitakse korteriomandiseadust, mille § 13 järgi tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kindlasti on korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikud kulutused. Neist suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud, ei saa sisse nõuda.