Tere,
6-korteriga vana elamut haldab Brem ning ühistut ei ole moodustatud. Vähemalt pooled korteritest on Brem'ile võlgu, osad neist tahtlikult, kuna haldusteenusega ei ole rahul. Soov on hakata ise haldama. Tallinna Vesi väitis, et nemad igale korterile otse arveid ei esita ja vajalik on haldusfirma või ühistu olemasolu. Majal aga üldalal vee tarbimist ei ole ja ma ei näe põhjust, miks TV ei võiks iga korteriga eraldi arveldada (lepingu sõlmida). Hetkel on see peamine põhjus, miks haldusfirma teenust endiselt kasutatakse. Siiani ei ole olnud ka aktiivseid elanikke, kes ühistu loomist alustaks.
Soovin teie kogemuse põhjal kommentaari, kas ühistu on ainuõige tee ja kindel valik, et hoonet hallata põhjendamatute takistusteta (nt. keegi elanikest on mõne muutuse vastu, mis takistaks mõistlike lahenduste elluviimist). Arvestades ka, et hoone vajab pisut parendamist siit-sealt (näiteks uut väravat ja ust).
Ette tänades,
H.
Kommentaarid
Korteriühistu asutamine ei ole maja iseseisva haldamise eeltingimuseks, sest seda saab edukalt teha ka korteriomanike ühisusena nagu seni. Lihtsalt valitsejaks tuleks BREM asemel valida keegi teine juriidiline või eraisik. Valitseja valivad korteriomanikud üldkoosolekul ja selleks võib hakata üks korteriomanikest või keegi väljast poolt maja (nt BREM). Valitseja sõlmib lepingud teenusepakkujaga ja jagab tekkinud kulud omanike vahel nt kasutades korteriyhistu.net veebitarkvara (piisab üüriarvestuse paketist). Omanikud maksavad teenuste eest valitseja arvele. Eraisik võib selleks puhuks avada täiendava pangaarve, et isiklikke ja maja rahavoogusid paremini eristada. Korteriomanike ühisuse toimimise põhimõtted on kirjas korteriomandiseaduses, millele on viide kasulike linkide seas: http://korteriyhistu.net/et/kasutajatugi/kasulikku.
Vee-ettevõttel on lihtsam arveldada ühe isikuga ja seeõttu seab Tallinna Vesi omalt poolt erinevaid tingimusi kaasomanikega kinnistuga arveldamise kohta. Kodulehel kirjeldavad nad teenuslepingu sõlmimist kaasomandi puhul siin.
Lisa uus kommentaar