Korduma kippuvad küsimused

Kõigepealt tuleb registreeruda ID-kaardiga või internetipanga kaudu. Seejärel saate endale valida sobiva parooli.

Kui kasutusel on Internet Explorer, siis võib veebilehitsejal varasem valesti sisestatud parool meeles olla. Sulgege aken ja proovige uuesti, see mõnikord lahendab probleemi.

Muudel juhtudel saate abi ID-kaardi abikeskusest.

Ainult isiklikult kohale tulles :-). ID-kaardiga või internetipanga kaudu registreerujate puhul saame me olla kindlad, et tegemist on nimetatud isikuga. Hakkab ta ju nägema selle isiku võlgnevusi ühistule.

Enda kasutajakonto saate kustutada menüüs Seaded. Kustutatakse Teie kontaktandmed, mis sisestasite Seadete alla, hiljem registreerudes võite need uuesti sisestada. Ühistule jäävad Teie andmed alles.

Kui kasutaja üritab ligi pääseda andmetele, millele tal õigust pole, või koormab süsteemi põhjendamatult, siis vastutab ta isiklikult. Kui registreerunud kasutaja rikub andmeid ühistus, millele tal on ligipääs, siis vastutab see, kes talle ligipääsu ja vastavad õigused andis.

Kui plaanite edaspidi siseneda ainult ID-kaardiga, siis parooli määrama ei pea. Kui kasutajal parool puudub, siis tema nime alt mitte ühegi parooliga sisse logida ei saa.

Reeglina saadame omalt poolt lepingu allkirjastamiseks paari tööpäeva jooksul. Kui möödunud on üle nädala, siis kirjutage aadressil lepingud@korteriyhistu.net. Lisaks kontrollige, kas olete lepingu omalt poolt veebis kinnitanud.

Lepingus viidatud hinnakirja digitaalselt allkirjastatud varianti saab salvestada Hinnakirja lehelt.

Ühistu registreerimise järel on võimalik korteriyhistu.net keskkonda kolm kuud piiranguteta kasutada. Kui soovite pärast kolmekuulist tasuta perioodi kasutamist jätkata, peaksite sõlmima veebist lepingu. Juhul kui Te ei soovi kasutamist jätkata, siis pole vaja midagi teha, lihtsalt uusi üüriarvestuse perioode lisada ei saa. Ligipääs muudele andmetele jääb Teile alles.

Juhul kui olete kindel, et ei hakka keskkonda kasutama, siis on soovitav registreeritud ühistu kustutada. Samas pole Te selleks kohustatud. Kui peaks tekkima vajadus meie poolt hakata pikemat aega kasutamata ühistuid kustutama, siis anname sellest kontaktidele kindlasti eelnevalt teada.

Kui soovite lepingu lõpetada, siis valige Üldandmete alt Lepingud, klõpsake lepingu peal ja vajutage nupule Lõpeta leping.

Selleks tuleb kõnealuse ühistu andmetes vajutada nupule Muuda, lepingu valikukastist valida tühi valik ja vajutada Salvesta. Siis alates järgmisest kuust kõnealune ühistu Teie lepinguga enam seotud ei ole ja ühistu ei saa avada uut perioodi.

Alates lepingu kinnitamisest on leping allkirjastamisel ning see võimaldab taas keskkonda kasutada.

Kui kolmekuulise tasuta perioodi jooksul pole lepingut sõlmitud, siis ei saa avada uusi perioode. Vanade perioodide andmeid saab vaadata ja muuta.

Jah, valige menüüst Üldandmed ja seejärel Lepingud ning lisage uus leping (kinnitada pole vaja). Seejärel saab lepingut vaadata klõpsates nupule Vaata lepingut.

Teenuse hind kujuneb vastavalt korterite arvule ühistus ja valitud paketile. Täpsemalt vaata hinnakirjast.

Tasuta perioodi arvestus algab ühistu registreerimisest.

Praktikas on rohkem levinud variant, et haldusfirma maksab ise ja arvestab korteriyhistu.net'i kuutasu oma teenuse hinna sisse. Kui lepingu sõlmib haldusfirma, siis saab ta soodsama hinna ja me lisame ta oma kodulehele partnerite alla. Kolmekuulist prooviperioodi oleme rakendanud ühekordselt, esimese ühistu puhul. Kui haldusfirma sõlmib lepingu iga ühistu nimel eraldi, siis rakendub igaühele kolmekuuline prooviperiood, aga hind on kallim.

Teenuse kasutamiseks sõlmitavas lepingus on määratud, millise etteteatamisajaga võib hinda muuta. Hetkel on selleks neli kuud. Euro tulekul järgib korteriyhistu.net "ausa ümardamise" reegleid, nagu neid on kirjeldatud Eesti Panga poolt avaldatud Eesti eurole ülemineku plaanis. Näiteks on nende reeglite järgi 5 krooni 0,32 eurot.

Liitumistasu pole. Esimesed kolm kuud on kõigile tasuta periood, mille jooksul sõlmitakse edasise kasutamise soovi korral leping. Edaspidi on teenusel kuutasu korteri kohta kuus vastavalt hinnakirjale.

Kõik variandid on võimalikud ja põhimõtteliselt võib korteriyhistu.net'i ka tootena müüa. Huvi korral võtke ühendust aadressil info@korteriyhistu.net.

Arve aadressi saate iseseisvalt muuta valides Üldandmed menüüst Lepingud, klõpsates lepingul ja vajutades nupule Muuda kontaktandmeid.

Jah saab küll, saatke soovitud arveldusperiood aadressil arved@korteriyhistu.net.

Otsekorralduslepingu saavad sõlmida Hansapanga, SEB Ühispanga ja Sampo panga kliendid.

Arve esitatakse jooksva kuu kohta esimese kuupäeva seisuga vastavalt süsteemi sisestatud korterite arvule. See tagab olukorra, kus kasutaja ei pea maksma pooliku kuu eest.

Kuna prooviperioodi lõppemisel sõlmitakse leping, siis lepinguline suhe on parim garantii, mida meil võimalik anda on. Lepingu lõpetamise etteateatamistähtaeg on neli kuud, mis kehtib ühtemoodi mõlemale poolele.

Korteriyhistu.net portaali haldamisega tegeleb 2005. aasta mais asutatud ettevõte OÜ Tarkvaralabor. Vaata lähemalt meeskonda.

Kasutusel on järgmised turvameetmed:

• Esmane autentimine toimub ID-kaardi või panga kaudu, mis tagab selle, et oma isikukoodile saab parooli määrata ainult see isik ise.
• Kogu ühendus kasutaja ja serveri vahel on krüpteeritud, mis tagab selle, et kasutaja parool ja muud tema poolt sisestavad andmed pole pealtkuulajale nähtavad.

Teenus sobib kõigile kortermajadele sõltumata suurusest. Alustada võib koheselt ja ilma kohustusteta. Registreerute kasutajaks, sisestate ühistu andmed jne.

Teeme omalt poolt kõik, et teenus oleks 24/7 avatud. Kuna sõltume ka serverimajutusteenuse pakutavatest tingimustest, siis täpsed kohustused (võimalike katkestuste kestvus jms) on sätestatud lepingus. Omalt poolt lubame mitte teha korralisi hooldus- ja arendustöid või versiooniuuendusi kuupäevadel 1 kuni 15 vahemikus kell 8.00 kuni 17.00. Planeeritud katkestustest teatatakse aegsasti ette.

Alates jaanuarist 2008 võimaldab korteriyhistu.net lisaks üüriarvestusele teostada ka finantsarvestust (bilanss, tulude-kulude aruanne jm), mis on korteriühistutele kohustuslik. Korteriomanike ühisuste puhul katab kõik vajadused üüriarvestuse moodul.

Soovi korral saab raamatupidamise mooduli asemel kasutada kannete eksporti raamatupidamisprogrammidesse. Hetkel on olemas võimalus HansaRaama, Eeva, SAF 5.2 ja SAF 6.0 jaoks. Eksportimisele kuuluvad korteritele esitatud arved, laekumised ja viivised. Kui on soov siduda meie programm veel mõne raamatupidamisprogrammiga, siis andke sellest teada.

Plaanis on lisada inglise keel. Täiendavate keelte lisandumine sõltub kasutajate vajadusest.

Hetkel ei paku, aga kaalume sellise võimaluse lisamist. Andke meile meili teel teada, kui oleksite huvitatud meiliaadressist näiteks kujul "sepa10@korteriyhistu.net" või kodulehest kujul "sepa10.korteriyhistu.net".

Suure korterite arvu ja kululiikide arvuga ühistute korral võib andmete salvestamine olla tavapärasest aeglasem. Mingil määral on programmi töökiirus seotud ka kasutaja internetiühenduse kiirusega.

Varukoopia näol on sisuliselt tegemist tavalise zip failiga, mille sees on tekstifailid. Neid tekstifaile saab importida Excelisse kui CSV faile. Eelkõige on varukoopia mõeldud juhuks, kui ühistu soovib mingist kindlast seisust oma andmed taastada.

Oleme planeerinud läbi viia regulaarseid tasuta koolitusi ühistute juhtidele ja raamatupidajatele. Toimumisaegadest anname teada oma kodulehel. Kui olete huvitatud, siis on võimalik oma soovist ja eelistustest teada anda siin.

Hetkel mitte, kuna oleme keskendunud korteriyhistu.net keskkonna arendamisele. Käesolevaks hetkeks on meil tekkinud mitmeid partnereid, kes keskkonda aktiivselt kasutavad. Partnerite nimekirja leiate siit.

Hetkel mitte, kuna oleme keskendunud korteriyhistu.net keskkonna arendamisele. Käesolevaks hetkeks on meil tekkinud mitmeid partnereid, kes keskkonda aktiivselt kasutavad. Partnerite nimekirja leiate siit.

Kui juba kasutate haldusfirma teenust, siis soovitage meid neile. Meie arvates pakub korteriyhistu.net huvitavaid võimalusi korteriühistu juhatuse ja haldusfirma koostööks. Kui olete haldusfirma, siis on korteriyhistu.net teile reklaamivõimaluseks.

Hetkel kodulehele reklaami ei müüda, kuid ei välista seda tulevikus. Palun andke oma soovidest ja ideedest meili teel teada.

Kui otsite lisainfot korteriühistute kohta, siis soovitame tutvuda meie kodulehe kasulike viidete lehega. Samuti võite abi leida foorumist.

Brožüüri ja mõnede esitluste slaidid leiad meie kodulehelt tutvustusmaterjalide alt. Põhjalikum tutvustus on kasutajajuhendis.

Logo saab lisada ühistu andmete muutmise vormilt. Fail võib olla GIF, JPG või PNG formaadis. Pilt võib olla üsna suur, seda parem ta väljatrükkimisel jääb.

Korteriyhistu.net võimaldab kasutada olemasolevaid viitenumbreid või genereerida uued viitenumbrid. Viitenumbrid peavad vastama Pangaliidu heaks kiidetud standardile: http://www.pangaliit.ee/arveldused/Viitenumber/

Põhimõtteliselt on oluline viitenumbri viimase numbri ehk kontrolljärgu olemasolu. Kui mingil põhjusel ei sobi korteriyhistu.net genereeritud viitenumbrid või viitenumbrid on juba varasemast olemas, siis soovitame probleemide korral kontrollida kontrolljärgu korrektsust. Kontrollijärku ja viitenumbreid saate vajadusel viidatud Pangaliidu lehel ka ise genereerida. Näiteks võite viitenumbriks märkida korteri numbri, lisades sellele kontrollijärgu. Pangaliidu lehel olev kalkulaator võimaldab ka mitu viitenumbrit korraga genereerida.

Kui salvestasid korterite faili OpenOffice'st, siis pead importimisel panema eraldajaks koma, mitte semikooloni.

Korteriomanikud vaikimisi teiste majaelanike isikukoode ei näe, kuna neil puudub ligipääs Elanike vaatele. Küll aga näevad nad kõigi ametnike isikukoode.

See, mida kasutajad näevad, on määratud nende õigustega. Rolle ja nendega seotud õigusi saab muuta valides Üldandmed alt Rollid ja õigused.

Omanikuvahetust saab vormistada menüüst valides Üldandmed alt Korterid ja vajutades korteri järel nupule Uus omanik. Andmebaasi jäävad alles ka kõik endised korteriomanikud ja elanikud, kuid arved lähevad juba uuele omanikule. Omanikuvahetust on täpsemalt kirjeldatud kasutajajuhendis.

Soovitav oleks märkida arve saajaks vaid üks nimi, kuna ka ühistu liige saab igast korterist olla üks isik. Sõltuvalt nimede pikkusest võimaldab programm sisestada ka mitu nime, midagi ei juhtu.

Hetkel saab täiendavaid andmeid sisestada märkuste alla (vt kasutajajuhendist korteri andmete sisestamise kohta). Loodetavasti juba lähitulevikus on võimalik lisada enda valitud välju.

Ei pea, edukalt toimivad ka juba olemasolevad viitenumbrid.

Korterite vaates tuleb vajutada nupule "Genereeri viitenumbrid" ja jätta „kirjuta olemasolevad üle“ märkimata. Kui varasemad viitenumbrid olid panga poolt antud, siis sisesta korteri andmetesse samas stiilis viitenumber.

Põhimõtteliselt on oluline viitenumbri viimase numbri ehk kontrolljärgu olemasolu. Kontrollijärku ja viitenumbreid saab Pangaliidu lehel oleva kalkulaatori abil ise genereerida. Näiteks võite viitenumbriks märkida korteri numbri, lisades sellele kontrollijärgu. Pangaliidu lehel olev kalkulaator võimaldab ka mitu viitenumbrit korraga genereerida.

Vaata lisaks: http://www.pangaliit.ee/arveldused/Viitenumber/

Täiendava korteri lisamiseks peaksite suurendama maja korterite arvu. Seda saab teha menüüs Üldandmed -> Majad. Seejärel on võimalik korterite vaates lisada täiendava korteri andmed.

Korterit saab kustutada valides Üldandmed -> Korterid -> klõpsates korteril ja seejärel nupul Kustuta. Sealjuures peab arvestama, et kulude jaotuses osalenud või saldodega korterit ei saa kustutada. Kui korteri kustutamine sel põhjusel ei õnnestu, siis saab märkida korteri mitteaktiivseks. Vaates Korterid nupult "Muuda  kõiki" avaneva tabeli viimases veerus oleva linnukese eemaldamisega saab muuta korteri mitteaktiivseks. Korteri kustutamisel või mittaktiivseks märkimise järel peaks muutma ka korterite arvu maja andmetes. Mitteaktiivset korterit ei näidata üldandmetes ja see ei osale kulude jaotamises. Mitteaktiivne korter kajastub saldode vaates, kui saldo on nullist erinev. Vajadusel saab muuta korteri taas aktiivseks.

Küsimusest ei selgu, kuidas ja kus omaniku andmeid muudeti. 

Korteriyhistu.net keskkonnas võib korteriga olla seotud kaks erinevat komplekti andmeid:

1. Korterid menüüs olevad arve saaja ja arve aadress;
2. Omanikud ja elanikud menüüs olevad omaniku andmed.

Kui muudetakse andmeid ühes kohas, siis peab muudatused ka teises kohas tegema.

Omanikuvahetust on soovitav vormistada valides menüü Üldandmed alt Korterid ja vajutades korteri järel nupule Uus omanik. Sellisel juhul jäävad andmebaasi alles ka kõik endised korteriomanikud ja elanikud, kuid arved lähevad juba uuele omanikule.

Korteri kohta saab sisestada erinevaid andmeid:

1. arve saaja andmed (menüüs Korterid);
2. korteri omaniku/elaniku andmed (menüüs Omanikud ja elanikud).

Esmakordsel andmete sisestamisel pannakse sama info nii arve saaja, kui omanike alla, kuid see info võib olla erinev.

Antud juhul peaksite juriidilise isiku andmed lisama arve saaja andmetesse ning omanike ja elanike alla lisama juriidilise isiku eraisikust esindaja(d), kes siis saab/saavad vastavalt õigustele andmetele ligi.

Jah on küll. Vormidel Omanikud ja Elanikud ning Ametnikud ja Kontaktid on iga isiku juures õiguste vaates linnuke, kui isik on süsteemi kasutajaks registreerunud.

Selleks tuleb määrata tema volituste lõppkuupäev. Elanikku pole soovitav kustutada, sest see võimaldab säilitada majaga seotud isikute andmed.

Isikukoodi võib ka lihtsalt sisestamata jätta. Kui isikukoodi pole sisestatud, siis ei saa isik ID-kaardiga ega panga kaudu kasutajaks registreeruda. 

Samas võib ka välismaalasel, näiteks Soome Vabariigi kodanikul, olla Eesti isikukood. Seda juhul, kui ta viibib Eestis pikemalt elamisloa alusel. Panga andmetel kasutatakse välismaalase puhul, kellel pole isikukoodi, isikukoodi viimase nelja numbri asemel kombinatsiooni XXXX. See tähendaks, et isikukood tuleks sisestada inimese sünnikuupäeva järgi, nt 12. mail 1976 sündinud meesterahva puhul 3760512XXXX ja naisterahva puhul 4760512XXXX.

Eelmine haldur peaks lisama uue halduri ametnike alla. Seejärel saab uus haldur märkida vana halduri volituste lõppkuupäevaks sobiva kuupäeva. Vana halduri andmeid pole soovitav kustutada, kuna vastasel juhul ei säili ka tema kontaktandmed.

Parandused soovitame teha jooksva kuu arvestuses.

Põhimõtteliselt on võimalik teha ka muutusi varasemates perioodides. See võib aga mõjutada kulude jaotust ja saldosid, kui vahepeal on nt muutunud elanike arv, mis on kulude jaotuse aluseks.

Mõne üksiku laekumise parandamiseks peab tühistama ainult soovitud perioodi sulgemise. Selleks, et muudetud saldo edasi kanduks, peab perioodi sulgemisel järgmine periood olema avatud või jaotatud seisundis. Seega, kui on vajalik saldode automaatne muutmine ka järgmistes kuudes, siis peab järgmiste perioodide arved tühistama ja need perioodid seejärel uuesti sulgema. Võimalik on ka käsitsi korrigeerida jooksva kuu algsaldot, kuid sellisel juhul jäävad vahepealsetesse kuudesse valed saldod.

 Raamatupidamisse saab teha vastava õiendi, et muudeti algsaldosid sel ja sel põhjusel.

Arved tuleks panna selle kuu alla, milles nad tegelikult esitatakse. Perioodi andmetes on võimalik valida, kas arved tasutakse samal või järgmisel kuul. Arve esitamise kuupäev võib olla eelmises või jooksvas kuus. Maksmise tähtaeg võib olla jooksvas või järgmises kuus.

Erinevus kulude jaotuses võib tekkida, kui olete vahepeal muutnud arvestuse aluseks olevaid andmeid. Näiteks võis olla muutunud elanike arv ning programm jaotas nüüd kulud lähtudes muutunud elanike arvust.

Selleks, et korteriomanikud saaksid kuu lõpus näite sisestada peab järgmine periood olema avatud. Soovitame pärast jooksva kuu arvete kinnitamist avada järgmise perioodi.

Kvartaalsete maksete arvestust hetkel programm otseselt ei võimalda. Samas peaks saama programmi ära petta. Uut perioodi luues peaks valima kuuks kõigepealt järgmise kuu. Seejärel peale eelmise kuu sulgemist ja saldode ülekandumist muuta perioodi andmetes aasta ja kuu ära.

See tagab kululiikide ja saldode ülekandmise soovitud kuusse. Tavaolukorras võetakse kululiigid ja saldod järgmisse perioodi eelmisest perioodist.

Sellisel juhul pole perioodid järjest. Kululiigid kopeeritakse kindlasti eelmisest kuust, mitte viimasest.

Tasaarveldusi on soovitav teha ühekordse kululiigina. Kululiigi hind võib olla miinusmärgiga.

Selleks on soovitav teha eraldi kululiik "Küttekompensatsioon". Reeglina on tegemist fikseeritud summaga ja summa peaks olema miinusmärgiga.

Põhimõtteliselt võib ka sisestada küttearve kompensatsiooni võrra väiksemana, või sisestada kütte alla kaks kuluarvet: 1) küttearve; 2) küttekompensatsioon miinusega.

Kui küttekompensatsiooni saajaid on mitu, siis ei saa panna fikseeritud summana, kuna iga korteri puhul võib summa olla erinev. Sellisel juhul võib kululiigi all valida arvestuse aluseks osakaalud, ühikuks kroon ja jaotus vastavalt kuluarvetele. Kui kompensatsioon makstakse välja erinevatel kuudel, tuleb osalustesse märkida vaid nende korterite summad, mida antud kuul välja makstakse ja nende koondsumma ulatuses teha miinusega kuluarve. Järgmisel kuul tuleb küttekompensatsiooni osalused jälle üle vaadata ja märkida, millised korterid kompensatsiooni saavad.

Kululiigid saavad kuuluda gruppidesse, mille alusel grupeeritakse kululiigid esitatavatel arvetel. Kululiigi grupi nimetus trükitakse arvele.

Kululiikide gruppide kirjeldamiseks tuleb vormil kululiigid vajutada nupule "Kululiikide grupid". Pärast seda saab kululiigi andmetes valida iga kululiigi puhul, millisesse gruppi ta kuulub.

Püsitasud peaks lisama fikseeritud hinnaga eraldi kululiigina. Kui sisestada püsitasu kululiik üldvee/üldelektri alamkululiigiks, siis ei pea kuluarvest abonenditasu või ampritasu maha arvestama, sest see tehakse automaatselt.

Reeglina tuleb sellisel juhul kasutada kululiikide hierarhiat, kus ülemkululiigi summast arvatakse enne jaotamist maha alamkululiikide summa. Sealjuures on ülemkululiik enamasti arvepõhine ja alamkululiik tarbimispõhine, fikseeritud hinnaga.

Tavaliselt tuleb sisestada eraldi kululiikidena:

Üldvesi (jaotatakse mõõtjateta korterite vahel) - ülemkululiik
Külm vesi (mõõtjatega) - alamkululiik
Soe vesi (mõõtjatega) - alamkululiik

Kui vee soojendamine toimub maja soojasõlmes, siis peab selle kulu küttearvest maha arvestama ning sellisel juhul tehakse kululiigile Küte alamkululiik Vee soojendamine (arvestuse aluseks teise kululiigi tarbimine - Soe vesi).

Kululiikide seadistamist on täpsemalt kirjeldatud kasutajajuhendis.

Järgnev selgitus pärineb AS Tallinna Küte kodulehelt www.soojus.ee:

AS Tallinna Küte lähtub hoones tarbitud soojusenergia jaotamisel korterite vahel Tallinna Linnavalitsuse 11.detsembri 1998.a. määrusega nr 78 kinnitatud “Soojusenergia kulude arvestamise korrast” ja majandusministri 11.augusti.1997.a. käskkirjaga nr 86 kinnitatud “Soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikast”.

Lähtuvalt sellest jaotatakse soojaveevarustuseks kulunud soojusenergia kaheks:
• soojusenergia, mida tarbitakse vahetult sooja vee kasutamisega (kajastub arvel vee soojendamisena). Veemõõtjatega tarbijatel on arvestuse aluseks tarbitud sooja vee m3-d, veemõõtjateta tarbijatel sõltub köetava pinna suurusest m2-tes.
• soojusenergia, mis kiirgub hoonesisesest soojaveetorustikust sooja vee edastamisel soojussõlmest korteritesse ja läbi käterätikuivatite ning ei sõltu sooja vee tarbimisest. On ju käterätikuivati ja torud soojad ka siis, kui sooja vee tarbimine puudub. Seda soojusenergia kulu käsitletakse kui elamu kütmise kulu ja lähtuvalt sellest jaotatakse eluruumide köetavale pinnale. Sellest tulenevalt kujuneb elamute kütmise tariif suvekuudel.

Kui vee soojendamise 1 m3 hind on hooaja vältel püsiv ja selle saab välja arvutada alltoodud valemiga, siis kütte maksumus on pidevalt muutuv. Summaarselt annavad aga kõigi korterite vee soojendamise ja kütte summad kokku hoone soojustarbimise, mis on mõõdetud maja soojussõlmes paikneva soojusarvestiga.

Vee soojendamise maksumus = tarbitud m3 x hooaja koefitsient x soojuse hind

Hooaja koefitsient:
oktoober-aprill 0,05815
mai-september 0,04652

Soojusenergia müügihind on alates 01.augustist 2007 530,54 kr/MWh, millele lisandub käibemaks (18%)

Alates 1.08.2007 1 m3 vee soojendamine EEK:
Suvel: 24,68 ehk 29,12 koos KM
Talvel: 30,85 ehk 36,40 koos KM

Kululiikide kirjeldamist on põhjalikult tutvustatud kasutajajuhendis. Seal on ka toodud enamlevinud kulude jaotamise näited.

Kululiikide seadistamise võimalusi on täpsemalt kirjeldatud kasutajajuhendis.

Sellisel juhul on soovitav vähendada korterite köetavat pinda.

Teistele isikutele arve esitamiseks peaks lisama ühistu alla uue maja ja tekitama sinna korteri(d). Omanikuks tuleks panna arve saaja nimi (nt teise maja omanik või ühistu). Siis saate soovitud kululiigi jagamisel kõnealuse korteri osalema panna.

Kuna arve saaja on sisestatud eraldi korterina, siis suureneb selle võrra teie ühistu korteriyhistu.net teenuse arve. Alternatiiv on arvestada teise maja tarbimine vee kuluarvest maha ja koostada teisele majale arve käsitsi.

Kontrollige, kas vastavatel kululiikidel on linnuke "Näidata näidukaardil" ees. See linnuke on kululiigi muutmise vormil blokis "Arvestuse alus" kohe muude valikute järel, enne ühikut.

Selleks, et korteriomanikud saaksid kuu lõpus näite sisestada peab järgmine periood olema avatud. Soovitame pärast jooksva kuu arvete kinnitamist avada järgmise perioodi.

Kui korteri veemõõtja näitu pole esitatud, siis on võimalik sisestada prognoositud tarbimine, näiteks eelmise perioodi tarbimise alusel. Sellisel juhul arvutab programm prognoositud lõppnäidu ja märgib selle näidukaardil ülamärkusega ^PR.

See võib juhtuda juhul, kui kahel sama korteri arvestil on sama nimi. Programm tõlgendab sellist olukorda mõõtja vahetusena ning jätab järgmisel kuul alles ainult viimase. Lahendusena soovitame mõõtjad identifitseerida - näiteks "köök" ja "vannituba". Kui kasutada mõõtja identifitseerimisel arvesti numbrit, siis tekib teine probleem - mõõtja vahetusele järgneval kuul on näidukaardil 2 arvestit, kuigi väljavahetatud arvestit ei peaks enam olema.

Ekslikult lisatud arvesti saab eemaldada, kui mõõtja ees olev märkeruut tühjaks teha ning salvestada muutused.

Samamoodi peab toimima, kui mõõtja vahetamisel lisatakse uus arvesti ja vana jääb alles. Kuigi mõõtja vahetamise kuul võib olla 2 arvestit, siis järgmisel kuul tuleb liigne arvesti eemaldada (eemaldada linnuke ja salvestada).

Põhjuseks võib olla asjaolu, et eelmisel kuul oli arvestil teine nimi. Näiteks kui toimus arvesti vahetus ja sisestasite arvesti nimeks arvesti numbri.

Näite saab sisestada vaid perioodi avatud seisundis. Kui periood on jaotatud seisundis ehk kulud on jaotatud, siis ei saa näite sisestada. Seega saab näitude sisestamise lukku panna kulude jaotamisega.

Juhul kui kasutate ainult üüriarvestust, siis pole neid võimalik kuhugi sisestada. Raamatupidamise mooduli kasutamisel sisestatakse need eraldi kandena.

Juhul kui perioodis on kasutusel palju erinevaid kululiike, siis võib vanematel internetilehitsejatel tekkida raskusi kogu info ühele lehele mahutamisega (isegi landscape seadistusega). Sellisel juhul on väljapääsuks uuema lehitseja versiooni paigaldamine. Näiteks Internet Explorer 7 http://www.microsoft.com/wind ja Mozilla http://www.mozilla-europe.org suudavad kasutades trükkimisel "Shrink to fit" seadistust mahutada kogu info ühele lehele.

Kui kululiikide risttabelis on näiteks erinevate trepikodade gaasi tarbimise kulud tulenevalt arvestuse iseloomust erinevates veergudes, siis saab veergude arvu vähendada, kui nimetada sellised kululiigid ühe nimega. Samanimelised kululiigid summeeritakse kulude jaotuse risttabelis ühte veergu. Järjestuse kululiikide risttabelis määrab kululiigi number, samanimeliste kululiikide korral kasutatakse järjestamisel väikseimat selle nimega kululiigi numbrit.

Kõige lihtsam on kulude jaotuse tabelis tühjadest kuluridadest vabaneda, kui need kululiigid, mida ei kasutata, ära kustutada. Vanemaid perioode see ei mõjuta.

Administraatori õigustes kasutaja saab anda soovitud rollile õiguse muuta info paigutust arvel. Selleks peab lisama rollile õiguse "Arvete kujunduse muutmine". Seejärel kuvatakse vaates Arved enne arvete kinnitamist nupp "Muuda paigutust arvetel", millele klõpsates avaneb võimalus muuta arve elementide (kululiigid, maksekorraldus, näidukaart jne) paigutust arvel.

Logo paigutuse muutmiseks peaks otsima üles bloki /* üldine paigutus */ ja rea:

div.yhistu_logo {position: absolute; top: 15cm; right: 2cm;}

Vaikimis arvestatakse logo asupaigaks 15cm arve ülemisest servast. Asendades arvu "15" arvuga "18" nihkub logo arvel kolm cm allapoole. Paiknemist saab määrata ka arve alumisest servast, asendades "top: 15cm" määranguga "bottom: 15cm".

Pärast muudatuste sisestamist peab uued seaded salvestama. Vajadusel saab taastada ka esialgse paigutuse klõpsates nupule "Taasta esialgne".

Arve kujunduse muutmise õigust vaikimisi ühelgi rollil pole, kuid andministraator saab selle lisada menüüst Rollid ja  õigused.

Elektrooniliselt saab arve saata mitmele meiliaadressile. Selleks peab korteri andmete juures sisestama komaga eraldatult soovitud meiliaadressid. Paberarvet mitme omaniku nimele vormistada ei saa.

Vaata lisaks: Kuidas korterile esitatavat arvet jagada kahe omaniku vahel?.

Hetkel korterile esitatavat arvet poolitada ei ole võimalik.

Vajadusel soovitame vormistada korteriyhistu.net keskkonnas genereeritud arve soovitud osades kahe arvena kasutades kontoritarkvara. Lisatud on arve näidisblankett, mida saab vormistamisel aluseks võtta.

Mõne internetilehitseja (brauseri) puhul tuleb arvete korrektseks väljatrükiks seadistada äärised nulliks ja keelata päise ning jaluse trükkimine. Täpsemad juhised erinevate brauserite kasutajatele kuvatakse arve trükkimisel. Juhised leiate ka kasutajajuhendist.

 Jah on küll, selleks tuleb ühe kuu kohta lisada mitu perioodi.

Kululiigi andmetes saab valida, kas vastavalt „eelmine kuu“ või „jooksev kuu“.

Laekumisi võib importida mitu korda kuus. Samas tuleks jätta meelde kuupäev ja järgmine kord kontoväljavõtet tehes alustada sellest kuupäevast. Kui ekslikult importida samad laekumised mitu korda, siis saab need ükshaaval kustutada.

Arvatavasti soovite kustutada kannet, millest on hilisemaid kinnitatud kandeid. Sellisel juhul muutub kinnitatud kanne (kande numbrite säilitamise eesmärgil) tühistatud kandeks, mitte kinnitamata kandeks ja seda ei saa kustutada.

Kandest täielikult vabanemiseks peaksite tegema järgmist:
1. Sorteerima päevaraamatus hilisemad kinnitatud kanded kande numbri järgi selliselt, et loetelu algab suuremast numbrist.
2. Tühistama kõik hilisemad kinnitatud kanded, mille tulemusena muutuvad kanded kinnitamata kanneteks.
3. Kustutama üleliigse kande.
4. Kinnitama õiged kanded, et need kajastuksid aruannetes.

NB! Selleks, et tühistatud kannet kustutada, peab selle eelnevalt uuesti kinnitama ja siis tühistama, mille tulemusena muutub kanne kinnitamata kandeks (juhul kui pole kandest hilisemaid kinnitatud kandeid).