Tere,
minu küsimus oleks siis selline:
meie maja on neljakorruseline maja. tüüpiline vene ajastul ehitatud (nagu need viiekordsed majad), kuid meil ehitatud maja oli algselt kolmekordne, neljas korrus poogiti juurde. ehk siis neljas korrus on kattuse korterid. mina paiknen neljandal korrusel. ja väga suur jama on keskküttega. on korterid kus on toatemperatuur 21 sooja pügalat, on alla 20ne ja minul neljandal korrusel on 16,5 sooja pügalat. kas on normaalne, aus ja seaduslik et me maksame samamoodi ühtselt sooja eest. kas on mul seaduslikult ka maksmata jätta majaühistule sooja eest, või siis maksta miski osa, kuna ma ei saa juu nii palju kui need kodanikud kellel on 21 soojakraadi toas?
Keskkytte eest tasumine ja arveldamine
15.12.2009 21:10, Külaline
Kommentaarid
Antud olukorras lihtsat lahendust pole. Valdavas osas elamutes on soojavee pealevool radiaatoritesse just ülevalt alla, mistõttu peaks küttevesi alumiste korterite radiaatoritesse jõdma pigem jahtunult, sest selle temperatuur on juba viimasel korrusel küttesüsteemi sisenemisel vajalikust madalam. Võimalik, et teie maja näitel on küttesüsteem tavalisest erinev.
Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud eluruumidele esitatavate nõuete kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi. Toetudes nimetatud määrusele saab korteriomanik või üürnik pöörduda korteriühistu juhatuse või majavalitseja poole ja nõuda, et korteris tagatakse vähemalt 18 kraadi sooja. See on võimalik kas täiendava soojuse lisamisega elamule soojussõlmes või keskküttepüstikute tasakaalustusventiilide täiendava reguleerimisega. Korteriomanik omalt poolt peab kindlustama, et korteris oleksid aknad tihendatud ja likvideeritud muud soojuse kadu põhjustavad praod. Kui korteriühistu juhatus või majahaldaja ei taga nõutud toatemperatuuri, siis on külma korteri omanikul vaja juhatuse mõjutamiseks algatada üldkoosoleku kokkukutsumine. Selleks tuleb vähemalt ühel kümnendikul korteriühistu või ühel neljandikul korteriühisuse korteriomanikest kollektiivselt nõuda korteriühistu juhatuselt või majavalitsejalt üldkoosoleku kokkukutsumist näidates kirjalikus taotluses ära koosoleku kokkukutsumise põhjuse. Korteriühistuseaduse järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
Lisa uus kommentaar