• Eesti keeles
  • На русском

Meie teenust kasutab

maja üle Eesti

Korduma kippuvad küsimused

Siit leiad vastused meilt enim küsitud küsimustele.

Kõigepealt tuleb registreeruda kasutajaks ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga kaudu. Seejärel saate endale valida sobiva parooli. Parooli unustamisel saab uue parooli valida, klõpsates lingile Unustasid parooli.

Kui ID-kaardiga sisenemine või kasutajaks registreerumine ei õnnestu, siis võiks sulgeda akna ja proovida uuesti. See lahendab mõnikord probleemi.

Kui endiselt ei õnnestu ID-kaardiga siseneda, siis soovitame järgmist: 

  1. Sulgeda KÕIK veebilehtiseja aknad, käivitada ID-kaardi utiliit, veenduda et ID-kaardilt andmete lugemine õnnestub, sulgeda ID-kaardi utiliit, avada veebilehitseja aken ja esimese asjana püüda siseneda korteriyhistu.net-i. 
  2. Kui eelnev ei aita, siis soovitame teha arvutile algkäivituse ning avada uuesti veebilehitseja aken ja esimese asjana püüda siseneda korteriyhistu.net-i. 
  3. Kui see ka ei aita, siis soovitame uuendada oma ID-kaardi tarkvara. Seda saab teha aadressilt http://installer.id.ee/. Võimalusel võiks eelnevalt vana tarkvara versiooni eemaldada.
  4. Kui see ka ei aita, siis soovitame küsida abi ID-kaardi abiliinilt telefonil 1777 või ID-kaardi abikeskusest.

Ainult isiklikult kohale tulles :-). ID-kaardiga või internetipanga kaudu registreerujate puhul saame me olla kindlad, et tegemist on nimetatud isikuga. Hakkab ta ju nägema selle isiku võlgnevusi ühistule.

Endaga seotud ühistu ja korteri andmete nägemiseks peab teie korteriga olema seotud teie isikukood. Soovitame pöörduda ühistu ametnike poole palvega kontrollida, kas teie isikukood on korrektselt sisestatud ja teile on antud ligipääsuõigused.

Enda kasutajakonto saate kustutada menüüs Seaded. Kustutatakse Teie kontaktandmed, mis sisestasite Seadete alla, hiljem registreerudes võite need uuesti sisestada. Ühistule jäävad Teie andmed alles.

Kui kasutaja üritab ligi pääseda andmetele, millele tal õigust pole, või koormab süsteemi põhjendamatult, siis vastutab ta isiklikult. Kui registreerunud kasutaja rikub andmeid ühistus, millele tal on ligipääs, siis vastutab see, kes talle ligipääsu ja vastavad õigused andis.

Kui plaanite edaspidi siseneda ainult ID-kaardiga, siis parooli määrama ei pea. Kui kasutajal parool puudub, siis tema nime alt mitte ühegi parooliga sisse logida ei saa.

Kodulehelt sisenemiseks tuleb kopeerida üks allpool olevast neljast koodist oma kodulehele. Valida saab logoga ja logota variandi ning eesti ja vene keeles olevate vidinate vahel. 

Kui allpool kuvatakse sind sisselogituna, siis logi kõigepealt korteriyhistu.net-st välja - klõpsa lingile Välju. 

1) Logoga 300x200 eesti keeles:

<iframe src="https://rakendus.korteriyhistu.net/login.php?lang=et_EE" id="ky_login" frameborder="0" height="200" width="300" scrolling="no"></iframe>

2) Ilma logota 300x150 eesti keeles:

<iframe src="https://rakendus.korteriyhistu.net/login.php?lang=et_EE&logo=0" id="ky_login" frameborder="0" height="150" width="300" scrolling="no"></iframe>

3) Logoga 300x200 vene keeles:

<iframe src="https://rakendus.korteriyhistu.net/login.php?lang=ru_RU" id="ky_login" frameborder="0" height="200" width="300" scrolling="no"></iframe>

4) Ilma logota 300x150 vene keeles:

<iframe src="https://rakendus.korteriyhistu.net/login.php?lang=ru_RU&logo=0" id="ky_login" frameborder="0" height="150" width="300" scrolling="no"></iframe>

Reeglina saadame omalt poolt lepingu allkirjastamiseks paari tööpäeva jooksul. Kui möödunud on üle nädala, siis kirjutage aadressil lepingud@korteriyhistu.net. Lisaks kontrollige, kas olete lepingu omalt poolt veebis kinnitanud.

Lepingus viidatud hinnakirja digitaalselt allkirjastatud varianti saab salvestada Hinnakirja lehelt.

Ühistu registreerimise järel on võimalik korteriyhistu.net keskkonda kolm kuud piiranguteta kasutada. Kui soovite pärast kolmekuulist tasuta perioodi kasutamist jätkata, peaksite sõlmima veebist lepingu. Juhul kui Te ei soovi kasutamist jätkata, siis pole vaja midagi teha, lihtsalt uusi üüriarvestuse perioode lisada ei saa. Ligipääs olemasolevatele andmetele ja tasuta võimalustele jääb Teile alles.

Juhul kui olete kindel, et ei hakka keskkonda kasutama, siis on soovitav registreeritud ühistu kustutada. Samas pole Te selleks kohustatud. Kui peaks tekkima vajadus meie poolt hakata pikemat aega kasutamata ühistuid kustutama, siis anname sellest kontaktidele kindlasti eelnevalt teada.

Kui soovite lepingu lõpetada, siis valige Üldandmete alt Lepingud, klõpsake lepingu peal ja vajutage nupule Lõpeta leping.

Selleks tuleb kõnealuse ühistu andmetes vajutada nupule Muuda, lepingu valikukastist valida tühi valik ja vajutada Salvesta. Siis alates järgmisest kuust kõnealune ühistu Teie lepinguga enam seotud ei ole ja ühistu ei saa avada uut perioodi.

Alates lepingu kinnitamisest on leping allkirjastamisel ja Teil on võimalik keskkonda kasutada.

Kui kolmekuulise tasuta perioodi jooksul pole lepingut sõlmitud, siis ei saa avada uusi perioode. Vanade perioodide andmeid saab vaadata ja muuta.

Jah, valige menüüst Üldandmed ja seejärel Lepingud ning lisage uus leping (kinnitada pole vaja). Seejärel saab lepingut vaadata klõpsates nupule Vaata lepingut.

Paketivahetuse saate vormistada muutes lepingu kontaktandmeid. Üldandmed vaates Lepingud peab klõpsama lepingu nimel ning nupul Muuda kontaktandmeid, millega saab muuta ka kasutatavat paketi. Järgmise kuu eest arvestame tasu vastavalt uuele paketile. Andmeid saab hakata sisestama kohe pärast muudatuse tegemist.

Teenuse hind kujuneb vastavalt korterite arvule ühistus ja valitud paketile. Täpsemalt vaata hinnakirjast.

Tasuta perioodi arvestus algab ühistu registreerimisest.

Praktikas on rohkem levinud variant, et haldusfirma maksab ise ja arvestab korteriyhistu.net'i kuutasu oma teenuse hinna sisse. Kui lepingu sõlmib haldusfirma, siis saab ta soodsama hinna ja me lisame ta oma kodulehele partnerite alla. Kolmekuulist prooviperioodi oleme rakendanud ühekordselt, esimese ühistu puhul. Kui haldusfirma sõlmib lepingu iga ühistu nimel eraldi, siis rakendub igaühele kolmekuuline prooviperiood, aga hind on kallim.

Teenuse kasutamiseks sõlmitavas lepingus on määratud, millise etteteatamisajaga võib hinda muuta. Hetkel on selleks neli kuud.

Liitumistasu pole. Esimesed kolm kuud on kõigile tasuta periood, mille jooksul sõlmitakse edasise kasutamise soovi korral leping. Edaspidi on teenusel kuutasu korteri kohta kuus vastavalt hinnakirjale.

Kõik variandid on võimalikud ja põhimõtteliselt võib korteriyhistu.net'i ka tootena müüa. Huvi korral võtke ühendust aadressil info@korteriyhistu.net.

Teenuse eest arvestatakse kuutasu süsteemi sisestatud korterite arvu järgi.

Kuigi Internetipõhist teenust kõik korteriomanikud ei pruugi kasutada, võimaldab süsteem muuta majaga seotud info haldamise oluliselt läbipaistvamaks. Kõigil korteriomanikel on võimalus igal ajahetkel asjaajamisega tutvuda, kui neil peaks selleks vajadus või soov tekkima. Samuti muutub arvepidamise protsess efektiivsemaks ja seda eelkõige suuremate majade puhul.

 

Arve aadressi saate iseseisvalt muuta valides Üldandmed menüüst Lepingud, klõpsates lepingul ja vajutades nupule Muuda kontaktandmeid.

Jah saab küll. Väiksete majade puhul on sageli igakuised summad väga väikesed ja makse võib teha mitme kuu eest. Enammakstud summad jäävad ettemaksuks, mida igakuiselt esitatava arvega vähendame. Alternatiiviks on tellida e-arve ja vormistada pangas püsimakse leping.

Jah, võimaldame klientidel tasuda arveid püsimakse alusel. Selleks peaks avaldama e-arve tellimiseks soovi ning sõlmima oma pangas e-arve püsimakselepingu.

Arve esitajaks on OÜ Tarkvaralabor. Võimalik, et mõne panga loetelus esineb viide teenusele www.korteriyhistu.net.

Arve esitatakse jooksva kuu kohta esimese kuupäeva seisuga vastavalt süsteemi sisestatud korterite arvule. See tagab olukorra, kus kasutaja ei pea maksma pooliku kuu eest.

Kuna prooviperioodi lõppemisel sõlmitakse leping, siis lepinguline suhe on parim garantii, mida meil on võimalik anda. Lepingu lõpetamise etteateatamistähtaeg on neli kuud, mis kehtib ühtemoodi mõlemale poolele. 

Alustasime korteriyhistu.net arendamist 2005. aastal. Esimesed kliendid, kes siiani meie teenust kasutavad liitusid 2006. aasta kevadel.

Korteriyhistu.net portaali haldamisega tegeleb 2005. aasta mais asutatud ettevõte OÜ Tarkvaralabor. Vaata lähemalt meeskonda.

Kasutusel on järgmised turvameetmed:

  • Esmane autentimine toimub ID-kaardi või panga kaudu, mis tagab selle, et oma isikukoodile saab parooli määrata ainult see isik ise.
  • Kogu ühendus kasutaja ja serveri vahel on krüpteeritud, mis tagab selle, et kasutaja parool ja muud tema poolt sisestavad andmed pole pealtkuulajale nähtavad.

Teenus sobib kõigile kortermajadele sõltumata suurusest. Alustada võib koheselt ja ilma kohustusteta. Registreerute kasutajaks, sisestate ühistu andmed jne.

Teeme omalt poolt kõik, et teenus oleks 24/7 avatud. Kuna sõltume ka serverimajutusteenuse pakutavatest tingimustest, siis täpsed kohustused (võimalike katkestuste kestvus jms) on sätestatud lepingus. Omalt poolt lubame mitte teha korralisi hooldus- ja arendustöid või versiooniuuendusi kuupäevadel 1 kuni 15 vahemikus kell 8.00 kuni 17.00. Planeeritud katkestustest teatatakse aegsasti ette.

Alates jaanuarist 2008 võimaldab korteriyhistu.net lisaks üüriarvestusele teostada ka finantsarvestust (bilanss, tulude-kulude aruanne jm), mis on korteriühistutele kohustuslik. Korteriomanike ühisuste puhul katab kõik vajadused üüriarvestuse moodul.

Soovi korral saab raamatupidamise mooduli asemel kasutada kannete eksporti raamatupidamisprogrammidesse. Hetkel on olemas võimalus Merit Aktiva, HansaRaama, Eeva, SAF 5.2 ja SAF 6.0 jaoks. Eksportimisele kuuluvad korteritele esitatud arved, laekumised ja viivised. Kui on soov siduda meie programm veel mõne raamatupidamisprogrammiga, siis andke sellest teada.

Plaanis on lisada inglise keel. Täiendavate keelte lisandumine sõltub kasutajate vajadusest.

Hetkel ei paku, aga kaalume sellise võimaluse lisamist. Andke meile meili teel teada, kui oleksite huvitatud meiliaadressist näiteks kujul "sepa10@korteriyhistu.net" või kodulehest kujul "sepa10.korteriyhistu.net".

Suure korterite arvu ja kululiikide arvuga ühistute korral võib andmete salvestamine olla tavapärasest aeglasem. Mingil määral on programmi töökiirus seotud ka kasutaja internetiühenduse kiirusega.

Andmed kuuluvad ühistule, ühistul on igal hetkel õigus neid andmeid välja nõuda. Lepingu lõpetamise järel jääb ühistule ligipääs oma andmetele alles, ainult uusi andmeid ei saa sisestada.

Varukoopia näol on sisuliselt tegemist tavalise zip failiga, mille sees on tekstifailid. Neid tekstifaile saab importida Excelisse kui CSV faile. Eelkõige on varukoopia mõeldud juhuks, kui ühistu soovib mingist kindlast seisust oma andmed taastada.

Oleme planeerinud läbi viia regulaarseid tasuta koolitusi ühistute juhtidele ja raamatupidajatele. Toimumisaegadest anname teada oma kodulehel. Kui olete huvitatud, siis on võimalik oma soovist ja eelistustest teada anda siin.

Pakume kaugraamatupidamise teenust, mis sobib ühistutele, kes soovivad asju enda kontrolli all hoida ja kulusid säästa. Kaugraamatupidamise korral teeb ühistu esindaja lihtsamad ja rutiinsemad andmete sisestamise toimingud ja korteriyhistu.net tagab raamatupidamise kannete ja aruannete koostamise sh aastaaruande valmimise kaugraamatupidaja poolt. Kaugraamatupidamise põhimõtete kohta saab lähemalt lugeda siit.

Raamatupidamise täisteenuse soovi korral soovitame pöörduda meie keskkonda aktiivselt kasutavate partnerite poole. Partnerite nimekirja leiate siit.

Hetkel mitte, kuna oleme keskendunud korteriyhistu.net keskkonna arendamisele. Käesolevaks hetkeks on meil tekkinud mitmeid partnereid, kes keskkonda aktiivselt kasutavad. Partnerite nimekirja leiate siit.

Kui juba kasutate haldusfirma teenust, siis soovitage meid neile. Meie arvates pakub korteriyhistu.net huvitavaid võimalusi korteriühistu juhatuse ja haldusfirma koostööks. Kui olete haldusfirma, siis on korteriyhistu.net teile reklaamivõimaluseks.

Hetkel kodulehele reklaami ei müüda, kuid ei välista seda tulevikus. Palun andke oma soovidest ja ideedest meili teel teada.

Kui otsite lisainfot korteriühistute kohta, siis soovitame tutvuda meie kodulehe kasulike viidete lehega. Samuti võite abi leida foorumist.

Brožüüri ja mõnede esitluste slaidid leiad meie kodulehelt tutvustusmaterjalide alt. Põhjalikum tutvustus on kasutajajuhendis.

Logo saab lisada ühistu andmete muutmise vormilt. Fail võib olla GIF, JPG või PNG formaadis. Pilt võib olla üsna suur, seda parem ta väljatrükkimisel jääb.

Korteriyhistu.net võimaldab kasutada olemasolevaid viitenumbreid või genereerida uued viitenumbrid. Viitenumbrid peavad vastama Pangaliidu heaks kiidetud standardile: http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/viitenumber/

Põhimõtteliselt on oluline viitenumbri viimase numbri ehk kontrolljärgu olemasolu. Kui mingil põhjusel ei sobi korteriyhistu.net genereeritud viitenumbrid või viitenumbrid on juba varasemast olemas, siis soovitame probleemide korral kontrollida kontrolljärgu korrektsust. Kontrollijärku ja viitenumbreid saate vajadusel viidatud Pangaliidu lehel ka ise genereerida. Näiteks võite viitenumbriks märkida korteri numbri, lisades sellele kontrollijärgu. Pangaliidu lehel olev kalkulaator võimaldab ka mitu viitenumbrit korraga genereerida.

Kui salvestasid korterite faili OpenOffice'st, siis pead importimisel panema eraldajaks koma, mitte semikooloni.

Vaates korterid on võimalus täpsustada, milliseid andmeid on soov korterite kohta sisestada. Nupp Lisaväljad võimaldab muuta välju aktiivseks ja mitteaktiivseks.

Täiendavaid andmeid on võimalik sisestada ka märkuste alla (vt kasutajajuhendist korteri andmete sisestamise kohta).

Ei pea, edukalt toimivad ka juba olemasolevad viitenumbrid.

Korterite vaates tuleb vajutada nupule "Genereeri viitenumbrid" ja jätta „kirjuta olemasolevad üle“ märkimata. Kui varasemad viitenumbrid olid panga poolt antud, siis sisesta korteri andmetesse samas stiilis viitenumber.

Põhimõtteliselt on oluline viitenumbri viimase numbri ehk kontrolljärgu olemasolu. Kontrollijärku ja viitenumbreid saab Pangaliidu lehel oleva kalkulaatori abil ise genereerida. Näiteks võite viitenumbriks märkida korteri numbri, lisades sellele kontrollijärgu. Pangaliidu lehel olev kalkulaator võimaldab ka mitu viitenumbrit korraga genereerida.

Vaata lisaks: http://www.pangaliit.ee/arveldused/7-3-1/

 

Täiendava korteri lisamiseks peaksite suurendama maja korterite arvu. Seda saab teha menüüs Üldandmed -> Majad. Seejärel on võimalik korterite vaates lisada täiendava korteri andmed.

Korterit saab kustutada valides Üldandmed -> Korterid -> klõpsates korteril ja seejärel nupul Kustuta. Sealjuures peab arvestama, et kulude jaotuses osalenud või saldodega korterit ei saa kustutada. Kui korteri kustutamine sel põhjusel ei õnnestu, siis saab märkida korteri mitteaktiivseks. Vaates Korterid nupult "Muuda  kõiki" avaneva tabeli viimases veerus oleva linnukese eemaldamisega saab muuta korteri mitteaktiivseks. Korteri kustutamisel või mittaktiivseks märkimise järel peaks muutma ka korterite arvu maja andmetes. Mitteaktiivset korterit ei näidata üldandmetes ja see ei osale kulude jaotamises. Mitteaktiivne korter kajastub saldode vaates, kui saldo on nullist erinev. Vajadusel saab muuta korteri taas aktiivseks.

Korteriomanikud vaikimisi teiste majaelanike isikukoode ei näe, kuna neil puudub ligipääs Omanike ja Elanike õiguste vaatele. Küll aga näevad nad kõigi ametnike isikukoode.

See, mida kasutajad näevad, on määratud nende õigustega. Rolle ja nendega seotud õigusi saab muuta valides Üldandmed alt Rollid ja õigused.

Omanikuvahetust saab vormistada valides menüü Üldandmed alt Korterid ja vajutades korteri järel nupule Uus omanik. Andmebaasi jäävad alles ka kõik endised korteriomanikud ja elanikud, kuid arved lähevad juba uuele omanikule. Omanikuvahetust on täpsemalt kirjeldatud kasutajajuhendis.

Arve vormistatakse põhiomaniku nimele. Vastavalt Korteriühistuseadusele on ühistu liikmeks ainult üks isik igast korterist. Kaasomanike korral peavad omanikud omavahel kokkuleppele jõudma, kes on ühistu liige. Kõik teised omanikud saab lisada täiendavate omanikena (kaasomanikud) ja nemad saavad tellida arve koopia oma e-mailile. 

Omaniku nime muutmiseks peab muutma isiku andmeid. Seda saab teha vaates Kõik isikud, kus iga isiku real on nupp Muuda.

Vaates omanikud, elanikud ja ametnikud on sisuliselt kirjas ühe isiku erinevate rollide (seoste) andmed. Kui klõpsate omaniku, elaniku või ametniku nimel, siis kuvatakse detailid isiku omanikuks või vastavalt elanikuks ja ametnikuks olemise kohta. Sama vaate paremas servas asuvas Isiku kiirvaadete blokis on link Vaata isiku seoseid, mille abil jõuate isiku andmete detailsele vormile, kus on võimalik muuta isiku nime jt kontaktandmeid. Muutes isiku andmeid muutuvad need ka isiku seostes.

Kuna juriidilise isikna ei saa kasutajaks registreeruda, siis peaks täiendava kaasomanikuna sisestama ka juriidilise isiku esindaja(d), kes siis saab/saavad vastavalt õigustele andmetele ligi.

Jah on küll. Vormidel Omanikud, Elanikud ja Ametnikud on õiguste vaates iga isiku juures linnuke, kui isik on süsteemi kasutajaks registreerunud.

Selleks tuleb määrata tema volituste lõppkuupäev. Elanikku pole soovitav kustutada, sest see võimaldab säilitada majaga seotud isikute andmed.

Isikukoodi võib ka lihtsalt sisestamata jätta. Kui isikukoodi pole sisestatud, siis ei saa isik ID-kaardiga ega panga kaudu kasutajaks registreeruda. 

Samas võib ka välismaalasel, näiteks Soome Vabariigi kodanikul, olla Eesti isikukood. Seda juhul, kui ta viibib Eestis pikemalt elamisloa alusel. Panga andmetel kasutatakse välismaalase puhul, kellel pole isikukoodi, isikukoodi viimase nelja numbri asemel kombinatsiooni XXXX. See tähendaks, et isikukood tuleks sisestada inimese sünnikuupäeva järgi, nt 12. mail 1976 sündinud meesterahva puhul 3760512XXXX ja naisterahva puhul 4760512XXXX.

Eelmine haldur peaks lisama uue halduri ametnike alla. Seejärel saab uus haldur märkida vana halduri volituste lõppkuupäevaks sobiva kuupäeva. Vana halduri andmeid pole soovitav kustutada, kuna vastasel juhul ei säili ka tema kontaktandmed.

Parandused soovitame teha jooksva kuu arvestuses.

Põhimõtteliselt on võimalik teha ka muutusi varasemates perioodides. See võib aga mõjutada kulude jaotust ja saldosid, kui vahepeal on nt muutunud elanike arv, mis on kulude jaotuse aluseks.

Mõne üksiku laekumise parandamiseks peab tühistama ainult soovitud perioodi sulgemise. Selleks, et muudetud saldo edasi kanduks, peab perioodi sulgemisel järgmine periood olema avatud või jaotatud seisundis. Seega, kui on vajalik saldode automaatne muutmine ka järgmistes kuudes, siis peab järgmiste perioodide arved tühistama ja need perioodid seejärel uuesti sulgema. Võimalik on ka käsitsi korrigeerida jooksva kuu algsaldot, kuid sellisel juhul jäävad vahepealsetesse kuudesse valed saldod.

Raamatupidamisse saab teha vastava õiendi, et muudeti algsaldosid sel ja sel põhjusel.

Arved tuleks panna selle kuu alla, milles nad tegelikult esitatakse. Perioodi andmetes on võimalik valida, kas arved tasutakse samal või järgmisel kuul. Arve esitamise kuupäev võib olla eelmises või jooksvas kuus. Maksmise tähtaeg võib olla jooksvas või järgmises kuus.

Erinevus kulude jaotuses võib tekkida, kui olete vahepeal muutnud arvestuse aluseks olevaid andmeid. Näiteks võis olla muutunud elanike arv ning programm jaotas nüüd kulud lähtudes muutunud elanike arvust.

Selleks, et korteriomanikud saaksid kuu lõpus näite sisestada peab järgmine periood olema avatud. Soovitame pärast jooksva kuu arvete kinnitamist avada järgmise perioodi.

Kvartaalsete maksete arvestust hetkel programm otseselt ei võimalda. Samas peaks saama programmi ära petta. Uut perioodi luues peaks valima kuuks kõigepealt järgmise kuu. Seejärel peale eelmise kuu sulgemist ja saldode ülekandumist muuta perioodi andmetes aasta ja kuu ära.

See tagab kululiikide ja saldode ülekandmise soovitud kuusse. Tavaolukorras võetakse kululiigid ja saldod järgmisse perioodi eelmisest perioodist.

Sellisel juhul pole perioodid järjest. Kululiigid kopeeritakse kindlasti eelmisest kuust, mitte viimasest.

Tasaarveldusi on soovitav teha ühekordse kululiigina. Kululiigi hind võib olla miinusmärgiga.

Selleks on soovitav teha eraldi kululiik "Küttekompensatsioon". Reeglina on tegemist fikseeritud summaga ja summa peaks olema miinusmärgiga.

Põhimõtteliselt võib ka sisestada küttearve kompensatsiooni võrra väiksemana, või sisestada kütte alla kaks kuluarvet: 1) küttearve; 2) küttekompensatsioon miinusega.

Kui küttekompensatsiooni saajaid on mitu, siis ei saa panna fikseeritud summana, kuna iga korteri puhul võib summa olla erinev. Sellisel juhul võib kululiigi all valida arvestuse aluseks osakaalud, ühikuks kroon ja jaotus vastavalt kuluarvetele. Kui kompensatsioon makstakse välja erinevatel kuudel, tuleb osalustesse märkida vaid nende korterite summad, mida antud kuul välja makstakse ja nende koondsumma ulatuses teha miinusega kuluarve. Järgmisel kuul tuleb küttekompensatsiooni osalused jälle üle vaadata ja märkida, millised korterid kompensatsiooni saavad.

Kululiigid saavad kuuluda gruppidesse, mille alusel grupeeritakse kululiigid esitatavatel arvetel. Kululiigi grupi nimetus trükitakse arvele.

Kululiikide gruppide kirjeldamiseks tuleb vormil kululiigid vajutada nupule "Kululiikide grupid". Pärast seda saab kululiigi andmetes valida iga kululiigi puhul, millisesse gruppi ta kuulub.

Püsitasud peaks lisama fikseeritud hinnaga eraldi kululiigina. Kui sisestada püsitasu kululiik üldvee/üldelektri alamkululiigiks, siis ei pea kuluarvest abonenditasu või ampritasu maha arvestama, sest see tehakse automaatselt.

Reeglina tuleb sellisel juhul kasutada kululiikide hierarhiat, kus ülemkululiigi summast arvatakse enne jaotamist maha alamkululiikide summa. Sealjuures on ülemkululiik enamasti arvepõhine ja alamkululiik tarbimispõhine, fikseeritud hinnaga.

Tavaliselt tuleb sisestada eraldi kululiikidena:

Üldvesi (jaotatakse mõõtjateta korterite vahel) - ülemkululiik
Külm vesi (mõõtjatega) - alamkululiik
Soe vesi (mõõtjatega) - alamkululiik

Kui vee soojendamine toimub maja soojasõlmes, siis peab selle kulu küttearvest maha arvestama ning sellisel juhul tehakse kululiigile Küte alamkululiik Vee soojendamine (arvestuse aluseks teise kululiigi tarbimine - Soe vesi).

Kululiikide seadistamist on täpsemalt kirjeldatud kasutajajuhendis.

Järgnev selgitus pärineb AS Tallinna Küte kodulehelt www.soojus.ee:

AS Tallinna Küte lähtub hoones tarbitud soojusenergia jaotamisel korterite vahel Tallinna Linnavalitsuse 11.detsembri 1998.a. määrusega nr 78 kinnitatud “Soojusenergia kulude arvestamise korrast” ja majandusministri 11.augusti.1997.a. käskkirjaga nr 86 kinnitatud “Soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikast”.

Seal toodud arvestusmetoodika ei ole kohustuslik! Hoone omanikul või haldajal on õigus kasutada temale sobivat metoodikat ja sellest tulenevalt on ka erinevad vee soojendamise hinnad. Kui vee soojendamise 1 m3 hind on hooaja vältel püsiv ja selle saab välja arvutada alltoodud valemiga, siis kütte maksumus on pidevalt muutuv. Summaarselt annavad aga kõigi korterite vee soojendamise ja kütte summad kokku hoone soojustarbimise, mis on mõõdetud maja soojussõlmes paikneva soojusarvestiga.

Vee soojendamise maksumus = tarbitud m3 x hooaja koefitsient x soojuse hind
---- ---- ---- ---- ---- ---- ---- ---- ---- ----
1 m3 vee soojendamine = 1 m3 vee soojendamiseks kuluv soojuse hulk x soojuse hind kus, 1 m3 vee soojendamiseks 55o C-ni kuluv soojushulk on:


0,05815 MWh - küttehooajal (oktoober - aprill)
0,04652 MWh - küttevälisel hooajal (mai - september)

Vee soojendamise maksumus, mil soojuse müügihinnaks aprillis 2013 on 63,46 EUR/MWh (koos km-ga 76,15 EUR/MWh)
3,69 EUR/m3 (4,43 EUR/m3 koos KM-ga)

Kululiikide kirjeldamist on põhjalikult tutvustatud kasutajajuhendis. Seal on ka toodud enamlevinud kulude jaotamise näited. Alustamisel on soovitav lisada automaatselt genereeritavad standardkululiigid ja teha vajadusel täpsustusi.

Kululiikide seadistamise võimalusi on täpsemalt kirjeldatud kasutajajuhendis.

Sellisel juhul on võimalik vähendada korterite köetavat pinda või korrigeerida nende osalust koefitsendiga.

Teistele isikutele arve esitamiseks peaks lisama ühistu alla uue maja ja tekitama sinna korteri(d). Omanikuks tuleks panna arve saaja nimi (nt teise maja omanik või ühistu). Siis saate soovitud kululiigi jagamisel kõnealuse korteri osalema panna.

Kuna arve saaja on sisestatud eraldi korterina, siis suureneb selle võrra teie ühistu korteriyhistu.net teenuse arve. Alternatiiv on arvestada teise maja tarbimine vee kuluarvest maha ja koostada teisele majale arve käsitsi.

Algnäidud kopeeritakse eelmisest perioodist uue perioodi lisamisel. Kui sel hetkel eelmise perioodi lõppnäitu ei ole, siis kopeeritakse uue perioodi algnäiduks eelmise perioodi algnäit. Uus periood on soovitav avada alles pärast eelmise perioodi arvete kinnitamist.

Kontrollige, kas vastavatel kululiikidel on linnuke "Näidata näidukaardil" ees. See linnuke on kululiigi muutmise vormil blokis "Arvestuse alus" kohe muude valikute järel, enne ühikut.

Selleks, et korteriomanikud saaksid kuu lõpus näite sisestada peab järgmine periood olema avatud. Soovitame pärast jooksva kuu arvete kinnitamist avada järgmise perioodi.

Korteriomanikel on näitude sisestamine ja muutmine võimalik alates perioodi avamisest kuni kulude jaotamiseni.

Kui korteri veemõõtja näitu pole esitatud, siis on võimalik sisestada prognoositud tarbimine, näiteks eelmise perioodi tarbimise alusel. Sellisel juhul arvutab programm prognoositud lõppnäidu ja märgib selle näidukaardil ülamärkusega PR.

See võib juhtuda juhul, kui kahel sama korteri arvestil on sama nimi. Programm tõlgendab sellist olukorda mõõtja vahetusena ning jätab järgmisel kuul alles ainult viimase. Lahendusena soovitame mõõtjad identifitseerida - näiteks "köök" ja "vannituba".

Ekslikult lisatud arvesti saab eemaldada, kui Osalused vaates mõõtja ees olev märkeruut tühjaks teha ning salvestada muutused.

Samamoodi peab toimima, kui mõõtja vahetamisel lisatakse uus arvesti ja vana jääb alles. Kuigi mõõtja vahetamise kuul võib olla 2 arvestit, siis järgmisel kuul tuleb liigne arvesti eemaldada (eemaldada linnuke ja salvestada).

Põhjuseks võib olla asjaolu, et eelmisel kuul oli arvestil teine nimi. Näiteks kui toimus arvesti vahetus ja sisestasite arvesti nimeks arvesti numbri.

Näite saab sisestada vaid perioodi avatud seisundis. Kui periood on jaotatud seisundis ehk kulud on jaotatud, siis ei saa näite sisestada. Seega saab näitude sisestamise lukku panna kulude jaotamisega.

Kuluarved, mida ei kasutata kulude jaotamisel, saab sisestada, jättes kuluarve read seostamata kululiigiga - veergu kululiik jääb valik "ei kasuta jaotamisel".

Juhul kui perioodis on kasutusel palju erinevaid kululiike, siis võib vanematel internetilehitsejatel tekkida raskusi kogu info ühele lehele mahutamisega (isegi landscape seadistusega). Sellisel juhul on väljapääsuks uuema lehitseja versiooni paigaldamine. Näiteks Internet Explorer http://www.microsoft.com ja Mozilla http://www.mozilla-europe.org suudavad kasutades trükkimisel "Shrink to fit" seadistust mahutada kogu info ühele lehele.

Kui kulude jaotuse tabelis on näiteks erinevate trepikodade gaasi tarbimise kulud tulenevalt arvestuse iseloomust erinevates veergudes, siis saab veergude arvu vähendada, kui nimetada sellised kululiigid ühe nimega ja viia täpsustus täiendi reale. Samanimelised kululiigid summeeritakse kulude jaotuse risttabelis ühte veergu. Järjestuse kulude jaotuse tabelis määrab kululiigi number, samanimeliste kululiikide korral kasutatakse järjestamisel väikseimat selle nimega kululiigi numbrit.

Kõige lihtsam on kulude jaotuse tabelis tühjadest kuluridadest vabaneda, kui need kululiigid, mida ei kasutata, ära kustutada. Vanemaid perioode see ei mõjuta.

Maksetähtaja miinimumnõudeid pole kehtestatud ja see peaks olema poolte vahel kokku lepitud.

Kui maksetäthaega pole ühistu otsustega kehtestatud, siis võiks rakendada mõnda mõistlikku tähtaega nt 7-14 päeva. Osaliselt sõltub see ka arve esitamise kuupäevast. Korteriühistuseadus lubab näiteks viivist hakata arvestama alles maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Seega on sisuliselt viivisevabalt maksmiseks aega kuu lõpuni, seda sõltumata arvele märgitud maksetähtajast.

Krediidiinfo 2012. aasta krediidipoliitika uuringu järgi on Eesti ettevõtete keskmine maksetähtaeg 14 päeva. Krediidipoliitika uuringu põhjal on Eestis läbi aastate kõige populaarsemad olnud 1–7 päevane, 8–14 päevane ning 15–30 päevane maksetähtaeg.

Soovitame teil uuendada oma PDF failide avamiseks kasutatavat tarkvara. Vanemad versioonid (nt Adobe Reader 7.0) ei suuda arveid korrektselt kuvada.

Adobe Reader tarkvara saate uuendada lingilt http://get.adobe.com/reader/
Foxit Reader tarkvara leiate lingilt http://www.foxitsoftware.com/downloads/

Kui pärast tarkvara uuendamist endiselt ei õnnestu arvet korrektselt avada, siis edastage probleemi kirjeldus aadressile info@korteriyhistu.net.

Vaates Arved on enne arvete kinnitamist nupp "Muuda paigutust arvetel", millele klõpsates avaneb võimalus muuta arve elementide (logo, maksekorraldus, näidukaart) paigutust arvel.

Vaikimisi arvestatakse logo asupaigaks 15.5 cm lehe vasakust servast ja 15 cm lehe ülemisest servast. Asendades arvu "15" arvuga "18" nihkub logo arvel kolm cm allapoole jne.

Pärast muudatuste sisestamist peab uued seaded salvestama. Vajadusel saab taastada ka esialgse paigutuse klõpsates nupule "Taasta vaikimisi seaded".

E-arve väljastamiseks peab ühistul olema sõlmitud e-arvete edastamise leping panga või operaatoriga. Lepingu sõlmimisel tuleb märkida, et maksetunnusena kasutame viitenumbrit ning maksetunnuse prefiks puudub.

Pärast e-arvete edastamise lepingu sõlmimist tuleb lepingu number sisestada e-arvete seadetesse, mis avanevad Üüriarvestus » Eksport » E-arved » E-arvete seaded alt. Seejärel tuleb Üldandmed » Omanikud alt määrata millised omanikud e-arveid soovivad.

Pärast arvete kinnitamist saab e-arved edastada sõltuvalt seadistustest kas operaatori vahendusel nupu Saada E-arved kaudu või salvestada Üüriarvestus » Eksport » E-arved alt e-arvete faili, mis tuleb üles laadida internetipanka.

Ühistu e-arvete seadistuste olemasolul (kanalite lubamine) saab korteriomanik tellida e-arve oma korteri vaates.

Tõrked e-arvete faili edastamisel võivad olla põhjustatud andmete kirjapildist. Näiteks on e-arve panka edastamisel oluline, et nii arve esitaja kui ka arve saaja nimi peavad olema sellise kirjapildiga nagu see on kirjas pangas. Reeglina on ühistu korrektseks nimeks Äriregistris registreeritud nimi.

Elektrooniliselt saab arve saata mitmele meiliaadressile. Selleks peab korteriomaniku või elaniku andmete juures sisestama meiliaadressi ja tegema linnukese "Soovib saada arvet e-mailiga". Paberarve vormistatakse põhiomaniku nimele. Mitme omaniku nimele arvet vormistada ei saa. 

Vaata lisaks: Kuidas korterile esitatavat arvet jagada kahe omaniku vahel?.

Arve püsivaks poolitamiseks kahe isiku vahel peavad mõlemad isikud olema märgitud korteri põhiomanikuks. Sellisel juhul on võimalik määrata milline kulu ühele või teisele omanikule jagatakse, samas saab sisestada koefitsendi, millega isiku osalust arvestatakse. Kokkuvõttes saab vormistada ühele korterile igakuiselt kaks arvet.

Vajadusel saab vormistada korteriyhistu.net keskkonnas genereeritud arve soovitud osades kahe arvena kasutades kontoritarkvara. Lisatud on arve näidisblankett, mida saab vormistamisel aluseks võtta.

ManusSuurus
ky.net arve blankett.xls17.5 KB

Kuna eelmisel kuul laekunud summa kajastub kuu lõpu saldos, siis pole laekumis(t)e välja toomine vajalik. Kui võlg on 0, siis järelikult maksti ära. Vajadusel saab eelmisel kuul laekunud summa kuvamise aktiveerida, muutes arve seadeid - vaates Arved nupp "Muuda paigutust arvetel" enne arvete kinnitamist.

Jah on küll, selleks tuleb ühe kuu kohta lisada mitu perioodi. Sama kuu kohta teise perioodi tegemisel on algsaldod nullid. Järgmise kuu perioodi avamisel liidetakse eelneva kuu kahe perioodi saldod kokku.

Kululiigi andmetes saab valida, kas vastavalt „eelmine kuu“ või „jooksev kuu“.

"Laekumata" tähendab, et selle summa maksetähtaeg pole veel perioodi algkuupäevaks saabunud. "Laekumata" summalt arvestatakse viivist eelmise perioodi (kuu) arve maksetähtajast alates, mitte kuu algusest alates.

Jooksva kuu laekumiste näitamiseks arvel tuleb laekumised importida enne arvete kinnitamist. Arvel näidatakse jooksva kuu laekumisi, mis on arve esitamise kuupäevast varasema kuupäevaga. Samuti näidatakse sellisel juhul neid laekumisi arved vaates ja neid arvestatakse tasuda summa arvutamisel.

Alates versioonist 2.0 blokeerib Mozilla Firefox lehitseja juurdepääsu teatud internetis kasutatavatele portidele, mistõttu ei õnnestu ka ID-kaardiga sisenemine osadele veebilehtedele. Probleemi lahenduseks tuleb Firefoxis lubada pöördumine porti 563. Juhendi oma lehitseja seadistamiseks leiate ID-kaardi abikeskuse lehelt.

Iga internetipanga kasutaja saab oma Swedbanki internetipanga seadistuste lehel, mis avaneb hammasratta ikoonilt valiku "Üldised määrangud" alt, täpsustada seadeid sh vaikimisi kodeeringut. Kõige universaalsem on kasutada UTF-8 kodeeringut.

Avaneval lehel tuleks vaikimisi kodeeringuks valida UTF-8 ja sobiv failiformaat nt CSV või TH5. Seadistus on sama kõigi kasutatavate kontode kohta.

Kontoväljavõtte vaatamisel saab Salvesta faili lingilt avanevas dialoogis vaikimisi faili formaati täpsustada.

 

SEB panga väljavõtte importimisel tuleks toimida järgmiselt: Internetipangas peaks valima "Maksed/päringud" -> "Väljavõtted" -> "Konto väljavõte", määrama ajavahemiku ning vajutama nupule "Vaatan väljavõtet". Samas on ka nupp "Salvestan CSV formaadis".

Väljavõtte vaatamisel lähevad väljavõtte parameetrid sh CSV faili salvestamise nupp peitu. Valiku saab uuesti avada klõpsates valikule "Väljavõtte parameetrid".

Kui klõpsate Maksed/päringud alammenüüs ekslikult "Väljavõtte eksport", siis on failiformaat vale ja importimine ei õnnestu.

Laekumisi võib importida mitu korda kuus. Eelnevalt imporditud laekumised on vaikimisi tühjade märkeruutudega, mistõttu neid salvestamisel ei arvestata.

Soovitame lisada kassalaekumise ja trükkida see paberile.

Tegemist on eeldatavasti olukorraga, kus maksetähtaeg 31.12.2011 langes puhkepäevale, mis tähendab, et seaduse järgi nihkub tegelik maksetähtaeg edasi 2. jaanuarile. Sellest tulenevalt esitatakse ka perioodi lõppsaldot selliselt, et 31.12.2011 seisuga tasumata detsembri perioodi arve summa näidatakse laekumata lahtris, kuna selle summa maksetähtaeg pole kuu lõpu seisuga veel saabunud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §136 lg 8 järgi: Kui kohustuse täitmise tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

Meeldetuletus E-mail:
Hea {võlgniku nimi}!

Palume tasuda võlgnevus summas {võlasumma} €.
Võlgnevuse mittetasumisel võib {kliendi nimi} alustada inkassomenetlust, millega kaasnevad Teile lisakulud.

Parimate soovidega,
Julianus Inkasso

Meeldetuletus SMS:
Hea {võlgniku nimi}! Palume tasuda võlgnevus {võlasumma} €. Mittetasumisel võib {kliendi nimi} alustada inkassomenetlust. Julianus Inkasso

Vaates Saldod on nupp Viiviste protsendid, kus saab sisestada korterile kokkuleppelise viiviste protendi. Viiviste arvestusest vabastamiseks peaks sisestama viivise protsendiks 0. Perioodi viiviste protsenti saab muuta seni kuni perioodi arved pole kinnitatud.

Perioodi arvele võetakse viivis perioodi algsaldodest. Juhul kui pole võimalik varasemates perioodides, kus viivise arvestus alguse sai, muudatuste tegemine, siis saab viivise kustutada perioodi algsaldodes.

Saldod kanduvad järgmisse perioodi üle perioodi sulgemise toiminguga ja seda ainult juhul, kui järgmise perioodi arved pole kinnitatud või periood suletud seisundis. Selline piirang on tingitud asjaolust, et algsaldod peavad tekkima arvetele, kuid arveid ei lubata muuta pärast nende kinnitamist.

Raamatupidamisega alustamine ei ole ajaliselt piiratud, seega võite alustada aasta algusest või mõnest varasemast perioodist. Juba olemasolevatest üüriarvestuse perioodidest on võimalik andmed kanneteks eksportida.
Kui näite ei õnnestu sisestada, siis teavitage sellest oma maja vastavat ametnikku. Kuu lõpus näitude sisestamiseks peab olema avatud järgmine üüriarvestuse periood.
Korteriomanikul uue arvesti lisamise õigust pole. Selleks peab esitama vastava palve oma maja juhatusele.
Seda kas maja on liitunud korteriyhistu.net süsteemiga saate kontrollida siit.
Nii kodulehel võimaluste all, kui kasutajajuhendis on antud ülevaade Minu korter võimalustest.

Minu korteri vaates tuleb menüüst valida Arved ja sealt on näha iga kuu kohta algsaldo, esitatud arve summa, laekunud summa ja lõppsaldo.